Ignoreerid või sorteerid?
Aastas tekib ühe inimese kohta üle 300 kg olmejäätmeid, millest pea 60% moodustavad pakendijäätmed.
Igal aastal satub merre umbes 10 miljonit tonni prügi, millest 80% on plast, mis laguneb merekeskkonnas sadu aastaid, muutudes mikroplastiks.
See ei ole ohuks vaid mereloomadele, vaid jõuab ringiga meie kõikide toidulauale.
Ignoreerid või sorteerid?
Prügi ja pakendid ei satu merre vaid hooletu rannakülastaja või laevaliikleja tõttu. Tegelikkuses jõuab eelkõige plast veekogudesse maismaalt, näiteks jõgede ja sademevee väljalaskmete kaudu. Esmalt teeb see liiga mereloomadele, kes seda pahaaimamatult söövad või sellesse kinni jäävad. Aga lõpuks saab karma kätte ka meid – „head isu“!
MEREREOSTUS
Ligikaudu 70% meie planeedist on kaetud ookeanide ja meredega ning igal aastal satub sinna umbes 10 miljonit tonni prügi, millest 80% on plast. Plastjäätmed, eriti pakendite nagu joogipudelite ja kilekottide prügi, domineerivad merekeskkonnas ja lagunevad sadu aastaid, muutudes mikroplastiks. Mereprügi ohustab mitte ainult merede ja rannikualade seisundit, vaid ka majandust ja kogukondi. Seireandmed näitavad, et prügi leidub meres nii nano, mikro kui makroosakeste kujul ning seda nii mere põhjas, setetes, mereelustikus, veesambas, merevee pinnal ning rannal.
Enamik Läänemere prügist tekib maismaal, eriti rannikupiirkondades asuvates asulates. Prügi jõuab merre rannalt, jõgede kaudu, sademevee väljalaskmete kaudu ning laevadelt. Mereprügil on laiaulatuslikud mõjud, hõlmates keskkonna-, majanduslikke- ja sotsiaalseid tagajärgi. See kahjustab otseselt merekeskkonna seisundit, kahjustades mereloomi, kes neelavad prügi alla või jäävad sellesse kinni. Lisaks võivad plastiga saastunud kalad jõuda inimeste toidulauale, kujutades ohtu tervisele.
Suhtu jäätmekäitlusesse vastutustundlikult ja sorteeri pakendeid, et prügi meie toidulauale ei jõuaks.
